Nova Scotia retriiver on väga intelligentne, alati heatujuline, mänguhimuline, kuulekas, kergesti koolitatav. Ta on sõbralik ja heatahtlik, truu ja lojaalne oma perekonnale. Ta on energiline, armastab liikumist. Ta on väga sotsiaalne, lastega saab hästi läbi, samuti teiste koertega.
Nova Scotia retriiver on keskmist kasvu, turjakõrgus on 45-51 cm, kaal 17-23 kg. Karvkate on keskmise pikkusega, vetthülgav, pehme, tihe. Värvuselt oranž või punane.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Paljud meie kenneli Nova Scotia retriiveri kasvandikud elavad Eestis, Soomes, Venemaal, Norras, Rootsis ,Lätis ja Leedus
Suurepärane Irwlend Dago Daniil, tema tegemisi on näha siin: BRUNO
Elmo Nüganen (Miljoni dollari vaade)
Ootan huviga raamatu valmimist EDDI-st, mille on perenaine ise kirjutanud
Irwlend Eduard Enno( EDDi), perenaise joonistatud pildid, suurepärane teraapiakoer
Meie kasvandik sattus Soome ajakirja kaanefotole sügismoodi tutvustama.
GRUPPIKUULUVUS: 8
FCI:number: 312a
Registreeritud: FCI 24.6.1987
KODUMAA: Kanada
ÜLDINE VÄLIMUS: Keskmise suurusega, tugev, kompaktne, tasakaalukas ja lihaseline koer. Luustik keskmiselt tugev või tugev.
ISELOOMUSTAVAD TUNNUSED: Nova Scoti retriiver on väga tragi, tähelepanelik ja otsusekindel. Paljudel neist on natukene kurvameelne ilme, kuni nad pääsevad tööd tegema, millal nende pilk muutub keskendunuks ja innustunuks. Töötades koer liigub kiiresti sööstvalt pea peaaegu seljajoonega ühel sirgel, rohkete rippuvate karvadega saba pidevalt liikumas.
ISELOOM: Väga tark, kergesti koolitatav ja hästi vastupidav. Tugev ning osav ujuja, sündinud ja südikas retriivija nii maal kui vees. Koer tormab jooksma kohe kui on saanud väiksemagi märgi selle kohta, et temalt oodatakse millegi ära toomist. Suur retriivimise tahe ja mängulisus on vältimatud omadused Nova Scoti retriiveri töös.
PEA: Puhtajooneline ja natukene kiilutaoline. Lai peaosa vaid kergelt ümar, kukal mitte esile ulatuv, lamedad põsed. Pea peab olema koera kere suurusega proportsioonis. Stopp suhteliselt lauge. Koon kitseneb otsejoones otsmikust ninani. Alalõug on tugev, kuid mitte liiga silmatorkav. Koonu alajoon peaaegu sirge huulte nurgast lõualuu nurka ja koonu sügavus on otsmiku juures suurem kui nina juures. Karv koonul lühike ja õhuke. Nina kitsenev ja ninasõõrmed avatud. Huuled suhteliselt kuivad, ei ole rasked ja rippuvad, vaid moodustavad külje pealt vaadates laugja kaare.
SILMAD: Teineteisest kaugel, mandlikujulised ja keskmise suurusega. Värv varieerub merevaigust pruunini. Ilme sõbralik, tähelepanelik ja tark. Laugude värv sama, mis huultel.
KÕRVAD: Kolmnurga
kujulised, keskmise suurusega, kõrgel ja taga kinnituvad. Kõrva tüvi
vaid pisut püstine. Rohked karvatutid kõrva tagaosas, kõrva ümaras tipus
on karv lühike.
HAMBUMUS: Lõikuv, täis hambarida. Lõuad peavad olema piisavalt tugevad suure linnu kandmiseks ja pehme haare on tähtis.
KAEL: lihaseline, keskmiselt pikk ja kuiv, ei tohi olla lõtva kaelanahka.
ESIJÄSEMED: Õlad lihaselised, abaluud kaldu ja tihedad, nii et turi liitub kaunilt lühikese seljaga. Abaluu ja õlavars peaaegu sama pikad. Küünarnukid tihedad, ei tohi pöörduda sissepoole ega väljapoole ja liiguvad otse kehaga paralleelselt. Esijäsemed ühesuunalised, sirged ja tugeva luustikuga. Randmed tugevad ja kergelt nurga all. Kämblad keskmise suurusega, tihedad ja ümmargused. Varvaste vahel selge nahavolt (lest). Varbad kaarduvad ja paksud padjandid. Kannused võib eemaldada.
KERE: Sügav rindkere ulatub küünarnukkideni. Kaarjad roided. Selg lühike ja sirge, ülajoon tasane, nimmeosa tugev ja lihaseline. Keha ei tohi olla tünnikujuline ega lame. Kõhujoon tõuseb mõõdukalt.
TAGAJÄSEMED: Lihaselised, laiad ja tugevad. Taka- ja eesnurgad omavahel tasakaalus. Hästi lihaselised reied. Reie- ja sääreluu peaaegu samapikad. Selge põlvenurk, madal kand. Kannad ei pöördu sisse- ega väljapoole. Kannuseid pole.
SABA: Saba järgib nimmeosa loomulikku, laugjat kaldenurka. Kinnituskohast paks, esinduslik ja rohke rippuva karvaga. Viimane sabalüli ulatub vähemalt kannani. Koer võib kanda saba seljajoonest allapool, välja arvatud siis kui on tähelepanelik, mil saba kaardub selja kohale kunagi keha siiski puudutamata.
LIIKUMINE: Liigutustes on ühendatud jõud, pingusus ja elurõõm. Esisamm on pikk ja tagajäsemete tõuge jõuline. Kämblad ei tohi pöörduda sisse- ega väljaspoole. Jäsemed liiguvad ühesuunaliselt. Kiiruse suurenedes siirduvad jäsemed ühele joonele (ühejälgsus), ülajoon aga püsib sirgena.
KARVKATE: Nova Scoti retriiver on aretatud tooma jäisest veest ja tal peab olema vett hülgav, kahekordne, keskmise pikkusega ja pehme karvkate. Aluskarv pehme ja tihe. Karv võib koera seljal kergelt laineteda, kuid on muidu sirge. Talvel võib kaelal karv vahest moodustada pikki lahtisi kiharaid. Rippuvad karvad kaelal, kõrvade taga ja reitel on pehmed. Esijäsemetel on rippuvaid karvu mõõdukalt. VÄRV: Mingi varjundiga punane või oranž. Rippuvatel karvadel ja saba alumisel osal on karv heledam. Üldiselt on koeral valge märk ühel järgnevatest kohtadest: sabaots, käpad (ei ulatu randmest ülespoole), esirind või koonuselg ja koonuots. Head koera ei tohiks karistada valgete märkide puudmumise eest. Nina, huulte ja silmalaugude värv peab olema karvakatte värviga sobiv lihavärvi või must.
SUURUS: Ideaalsuurus 18 kuud vanal isasel on 48-51 cm ja emasel 45-48 cm. Kolme sentimeetri kõrvalekalle ideaalkõrgusest kumbagi suunda on lubatud. Kaal peab olema koera suuruse ja luustikuga proportsioonis. Normatiivkaal täiskasvanud isasel on 20-23 kg ja emasel 17-20 kg.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
- Valge värv õlgadel, kõrvade juures, kaelal, seljal või külgedel.
- Hõbedane või hall värv või must ala karvkattes.
- Varbade vahel olevate ujulestade puudumine.
- Alahambumine, väärhambumine.
- Arg täiskasvanud koer.
- Laiguline nina.
- Ülahambumine.
- Muud värvid kui punase ja oranži varjundid.
Nova scotia retriiver
Teised nimed: Little River Duck Dog, Yarmouth Toller, NSDR, Toller
Päritolumaa: Kanada
Päritolu
Nova scotia retriiveri esivanemate andmed pärinevad 1890ndatest. 20. sajandi esimesel poolel aretati koeras veelindude peibutamise ja saagi äratoomise võimeid. Koer pärineb erinevate tõugude ristamisest. Nende hulka kuuluvad kuldne ja chesapeake bay retriiverid, labrador ning siledakarvaline retriiver. Nova scotia retriiveris võib leida ka kokkerspanjeli, iiri setteri, tööcollie'de ja spitsi-tüüpi koerte jooni. Varajasemalt kandis koer nime Little River Duck Dog või Yarmouth Toller. Tõugu hakati nimetama nova scotia retriiveriks 1950ndatel pärast Kanada kennelklubis registreerimist. Suurbritanniasse jõudsid koerad 1980ndatel ja on hakanud sellest ajast aeglaselt populaarsust koguma.Kirjeldus
Nova scotia retriiver on keskmise suurusega aktiivne koer. Tal on rikkalike narmaskarvadega karvkate ja ujulestadega varbad.
Värv
Karvkatte
värvuseks võivad olla kõik punased ja oranžid varjundid. Sabaalused
narmaskarvad on heledamad, mõnel on saba ots, käpad ja rind valged.
Kategooria suurus
Keskmine
Karva pikkus
Lühike/keskmine
Ootused elueale
Nova scotia keskmine eluiga on 12-14 aastat
Keskmine pesakonna suurus
Pesakonnas võib-olla 4-8 kutsikat.
Kaalu/Kõrguse ulatus
Isase koera turjakõrguseks on 48-51 cm ja emastel 45-48 cm. Kaal jääb vahemikku 17-23 kg.
| KÕRGUS | MIN | MAX |
|---|---|---|
| Emane | 45 | 48 |
| Koer | 48 | 51 |
| KAAL | MIN | MAX |
| Emane | 17 | 23 |
| Koer | 17 | 23 |
Haigused
Nova
scotia retriiveril ei esine palju terviseprobleeme. Kasvatajad
kontrollivad regulaarselt aretuses kasutatavate koerte silmi ja
puusasid.
Aretus ja omandiõigus
Luude ja liigeste õige arengu tagamiseks peab kutsikale pakkuma toitaineterikast toitu.Iseloom
Ta on intelligentne koer, kes saab hästi läbi lastega ja naudib õues olemist. Koer sobib ideaalselt maa kohas elavale perele. Nova scotiat peab varakult sotsialiseerima hakkama.
Intelligentsus
Nova
scotia retriiverit ei ole keeruline treenida. Ta on intelligentne ja
kiiresti õppiv koer. Järjepideva treenimisega võib koer häid tulemusi
näidata nii flyballis kui ka agilitys. Koer on osav ka jälje- ja
kuulekusvõistlustel.
Energia
Kõrge
Kalduvus haukumisele
Vähe
Üldine treenimise vajadus
0-20
minutit - Nova scotia retriiver vajab palju liikumist. Koerale sobivad
kõik alad, mis on seotud ujumise ja asjade äratoomisega.
Sobivus isiklikuks kaitseks
Keskmine
Sobivus kaitsekoeraks
Keskmine
Sobivus lastega
Kõrge
Risk Of Sheep Worrying
Madal
Kergesti transporditav
Keskmine
Stressi tekkimise tase üksi olles
Keskmine
Agressiivsuse tase
Madal
Sobivus teiste loomadega
Keskmine
Harjamine ja näitused
Nova scotia retriiveri pealiskarv on keskmise pikkusega, vett tõrjuv; aluskarv on pehme ja paks. Karvkatet peab regulaarselt kord nädalas harjama. Karvavahetuse ajal tihedamini. Käppadel ja kõrvadel olevad pikad karvad vajavad aeg-ajalt puhastamist.
Harjamise nõuded
Kord nädalas
Trimming Required
Aeg-ajalt
Kalduvus karva ajamiseks
Mõõdukas
Näita iseloomuomadusi
Pea
on kiilukujuline, laia kolbaga, mis on kergelt kumerdunud. Nina on
lihavärvi või must. Huuled ei tohi olla lõdvad, lõuad on tugevad ja
kääritaolise hambumusega. Silmad on merevaiguvärvi või pruunid, keskmise
suurusega ja mandlikululised. Kõrvad on keskmise suurusega,
kolmnurksed, kõrge asetusega ja ümarate otstega. Esijalad on sirged,
tugevad ja lihaselised. Tagajalad on hästi lihaselised. Käpad on ümarad,
kitsad ja hästi koondunud varvastega. Varvaste vahel on ujulestad.
Liigutused on jõulised, vetruvad ja vabad. Saba on rikkalike
narmaskarvadega. Puhkeasendis hoidub seljajoonest allapoole ja tõuseb
liikumisel kõrgele selja kohale. Kahekordne karvkate on keskmise
pikkusega, sirge ja vett tõrjuv. Aluskarv on pehme ja paks. Seljal võib
kergelt laines olla. Kurgu all, kõrvade taga ja kintsudel on pikad
narmaskarvad. Karvkatte eelistatud värvusteks on kõik punased ja oranžid
varjundid, sabaalused narmaskarvad on heledamas toonis. Saba otsas,
käppadel ja rinnal on veidi valget lubatud.
Tõu liigitus
Nova
scotia retriiver kuulub jahikoerte rühma. Algselt kasutati neid
veelindude väljapeletamiseks ja saagi äratoomiseks. Tänapäeval on nad
jahi- ja seltsikoerad.
Dog Group Kennel Club
Jahikoer